Ettepanekud HTM’ile seoses ALUSHARIDUSE JA LAPSEHOIU SEADUSE muutmise eelnõuga

Haridus- ja Teadusministeerium saatis 4. jaanuaril 2022 teisele kooskõlastusringile alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu.
Seoses uude seadusesse ja õppekavva kavandatud muudatustega, esitas ka MTÜ Haridusvaldkonna Esinduskoda valitsusele omapoolsed seisukohad, küsimused ja ettepanekud.

Eelkõige juhtisime tähelepanu järgnevale:

  • Planeeritud muudatused alushariduse seaduses aitavad kaasa väikelaste digitaliseerimisele ning võõrandumisele päriselust. Uuest õppekavast on välja jäetud laste õppimine meelte ja aistingute abil, kuid samal ajal toodud sisse digitehnoloogia kasutamise põhimõtted. Paljud lapsevanemad ei soovi, et nende lapsed ka lasteaias ekraanide taga liigselt aega veedaksid. Mitmed teadusuuringud on näidanud, et lasteaiaealised lapsed ei peaks pigem üldse telefonide ja ekraanide taga aega veetma ning väikelaste digitaliseerimine omab nende arengule pärssivat mõju.
  • Planeeritud muudatused alushariduse seaduses loovad meie hinnangul rohkem võimalusi ebasündsate seksuaalkasvatuse programmide läbiviimiseks. Leiame, et väikelaste harimine privaatsete kehaosade ning nendega seotud privaatse ja avaliku käitumise teemal on eelkõige lapsevanema ülesanne. Meie hinnangul piisab, kui alushariduse seadusesse jääb sisse “inimkeha” mõiste, nii nagu see on sätestatud kehtivas Koolieelse lasteasutuse seaduses.
  • Teiste muudatuste seas on kavas uude seadusesse sisse tuua punkt, et väärtuskasvatus lasteaias põhineb eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuride ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul.
    Võttes arvesse tänast olukorda ühiskonnas, kus meil on probleeme erinevate teadussaavutuste tõlgendamisega ning kriitikud on välja toonud, et teatud teadussaavutusi-uuringuid ignoreeritakse näiteks koroonakriisi lahendamisel, tunneme muret, et teaduspõhisusest võib sisuliselt saada dogma. Tegime ettepaneku antud punkti uues seaduses ümber sõnastada.
  • Uuest seadusest planeeritakse välja jätta oluline eesti keele õpet puudutav punkt, mis sisuliselt tähendab seda, et kohalikud omavalitsused ei ole enam kohustatud tagama eesti lapsele eestikeelset lasteaiarühma. Selle asemel tuleb tagada kõikidele lastele eesti õppekeelega lasteaed või lasteaiarühm. Eestikeelne rühm ja eesti õppekeelega rühm ei ole samaväärsed mõisted. Eesti keele ja kultuuri arengu ja säilimise seisukohalt on antud punkti välja jätmine alushariduse seadusest väga murettekitav.

    Loe lähemalt MTÜ Haridusvaldkonna Esinduskoja pöördumisest Haridus- ja Teadusministeeriumile:



Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga