OLULINE: Ministeerium eksitab koole – juhised on vaid SOOVITUSLIKUD!

Esmalt juhime tähelepanu sellele, et kõik Haridusministeeriumi juhised seoses nakkusleviku tõkestamisega, mis on haridusasutustele edastatud, on SOOVITUSLIKUD!

Vabariigi Valitsuse määruse nr 144 muutmisega seoses on meedias toimunud palju ülereageerimist ja määruse valesti tõlgendamist: meedia on andnud määrusele tähendusi, mida määruses kirjas ei ole. Kahjuks on ebaõigeid tõlgendusi kuulda olnud ka erinevate ametkondade poolt.

Koostöös advokaadibürooga selgus, et Haridusministeeriumi juhises on tehtud viga seoses vaktsineerimata haridustöötajate kohustuslikus korras testimisega. Sellise kohustuse määramiseks puudub õiguslik alus!


Juhime lisaks tähelepanu olulisematele aspektidele, mida tööandjal tuleks kaaluda, enne vaktsineerimata töötajatele iganädalase testimise- ja/või maskikandmise kohustuse kehtestamist:

1.         Täna teame, et vaktsineerimine võib ära hoida raske haigestumise, kuid ei peata viiruse ringlust ning ka vaktsineeritud inimesed kannavad nakkust edasi. See on põhistatud ka juriidilises juhises, mis on leitav meie kodulehel. Seega ei ole põhjendatud nõuda testimist üksnes mittevaktsineeritud töötajatelt. Vaktsineeritud ja vaktsineerimata töötajate eristamine testimisel (mille meetodi eesmärk erineb vaktsineerimisest ning ei ole seetõttu alternatiiv) viitab tööandjapoolsele ebavõrdsele kohtlemisele TLS §3 mõistes.

2.         Meditsiiniliste meetmete valikul on oluline järgida, kas need meetmed konkreetsele isikule meditsiiniliselt sobivad. Näiteks ei pruugi tervislikel põhjustel kõigile sobida tavapärased ninakaape testid, vaid on vajalik kasutada süljeteste.

3.         Tänaseks on tehtud väga palju uuringuid Eestis ja mujal maailmas, mis kinnitavad, et haridusasutustele eraldatud meditsiinilised kaitsemaskid ei ole tõhusad kaitsevahendid viirusleviku takistamiseks, kuid võivad endaga kaasa tuua täiendavaid terviseriske. Seda on kinnitanud ka teadusnõukoja juht Irja Lutsar.

4.   Teame, et vaktsineeritud inimesed nakatuvad, kannavad samuti nakkust edasi, haigestuvad ning satuvad haiglasse. Seega ei ole põhjendatud haridusasutuses, kus on enamik töötajaid vaktsineeritud potentsiaalsed nakkuskandjad, survestada ainult vaktsineerimata töötajaid iganädalase testimisega, kui enamik lasteaia- ja kooliperest (sh lapsed, kellele ei ole veel vaktsiini turule toodud!) võivad kontrollimatult nakkust edasi kanda. Iisrael, üks esimesi riike maailmas, kes vaktsineeris suurema osa elanikkonnast on hiljuti ametlikult vaktsiinikaitse hinnanud vaid 39% ‘le ning nakatumine on sama suur kui esimese laine ajal. Iisraeli tervishoiuministeeriumi rahvatervise juht Dr. Sharon Alroy-Preis kinnitas 01.08.21, et 50% kõikidest nakatunutest on täielikult vaktsineeritud.

5. Iganädalase testimise asemel oleks hoopis mõistlikum üleriigiliselt selgitada välja, kes on juba haiguse läbipõdenud. Läbipõdenud on paremini kaitstud raskelt haigestumise vastu kui vaktsineeritud. Paljud inimesed on haiguse põdenud läbi enda teadmata. Läbipõdemise tuvastamiseks on väga lihtne ja odav testida inimesi antikeha testidega. Need, kelle antikehade test on negatiivne peaks eraldi tegema T-rakkude testi, sest kõikidel läbipõdenutel ei teki antikehi või need kaovad kiiresti, ent inimesed on kaitstud rakulise immuunsuse tõttu.

6.        Kuivõrd vaktsineerimata õpetajate testimise eesmärk ei saa olla nakkusohutuse tagamine leviku mõttes (nakkust võivad edasi kanda ka vaktsineeritud töötajad ning kõik lapsed), saab sellise meetme eesmärgiks olla vaid õpetajate sundimine vaktsineerimiseks. Sellist sunnimehhanismi saab pidada kaudseks kohustamiseks (loodud on kohustusliku vaktsineerimise mehhanism) ning seda on selgitanud ka WHO oma 13. aprilli 2021. a seisukohas („COVID-19 ja kohustuslik vaktsineerimine: eetilised kaalutlused ning hoiatused“).

7.        24.08.21 ERR vahendusel sõnas Eesti Vabariigi õiguskantsler järgmiselt: “Olukorrad, kus Covid-tõendit või ka testimist nõutakse lihtsalt inimeste kiusamiseks või vaktsineerima sundimiseks, on vastuolus vaktsineerimisvabaduse põhimõttega ja ka põhiseadusega. Nii et kokkuvõttes, palun väldime asjatuid tüliõunu, ärme süüdista üksteist. Vaktsineerimisvabadus tähendab seda, et inimene, kes selle otsuse langetab, peab saama vaktsineerida. Kes mingil põhjusel seda teha ei soovi, siis ka tema tuleb rahule jätta. Ja nüüd need üldkehtivad piirangud peavad alati olema proportsionaalsed ja loogiliselt põhjendatud.”

Palume, et kõik haridusvaldkonna tööandjad tutvuksid ka meie kodulehele laetud juriidilise juhisega ning langetaksid enda töötajate osas eesmärgistatud, võrdsed ning töötajate õigusi mitteriivavad otsused!


7 kommentaari

  1. No aga testimised ju ikkagi algavad, lasteaiad on juba vastavad juhised saanud. Seal on kirjas: “Kui ametikohal on nakkusohutuse tõendamine kohustuslik
    ning töötaja sellest keeldub, tuleb seda käsitleda töötajapoolse tegevusena mitte täita
    tööandja juhistele vastavalt tööülesandeid.” Keelduda pole ju võimalik siis..

    1. Author

      Nakkusohutuse tõendamine saab haridusasutuses olla “kohustuslik” vaid siis, kui see on selgelt ja eesmärgipäraselt asutuse riskianalüüsis põhjendatud. HTM’i uus infokiri (30.08) ütleb nüüd selgelt: 1. testimise aluseks PEAB olema asutuse riskianalüüs 2. SOOVITAME (ei kohusta!) testida kord nädalas kõiki enda nakkusohutust mittetõendanud haigustunnusteta töötajaid.
      Ehk siis oleneb töötaja ja tööandja vahelisest suhtlusest. Töötajal soovitame kindlasti küsida riskianalüüsi, mis sisaldab SARS-CoV-2 leviku piiramiseks koostatud tegevuskava. Seal peavad olema kõik need meetmed põhjendatud. Töötajal on õigus esitada omapoolsed ettepanekud muudatusteks – täna teame, et AINULT vaktsineerimata töötajate testimine kogu kollektiivist ei saa olla eesmärgipärane nakkusohutuse tagamisel, kui samal ajal võivad vaktsineeritud inimesed sh õpilased kontrollimatult nakkust levitada. Seega saaks olla see meede põhjendatud vaid siis, kui testitaks kõiki asutuse töötajaid võrdselt.

  2. Olen õpetaja, tervislikel põhjustel vaktsineerimata. Hakkan iganädalaselt kiirtesti tegema, samuti iga kord, kui minu tunnis juhtub olema nakatunud õpilane või mõni kolleeg on nakatunud, samuti iga kord, kui mul ilmnevad mingidki suhteliselt tavapärased haigusnähud, mis ilmade jahenemisega ikka juhtuda võib (ei räägi gripist ega muudest viirustest). Leian, et see ei ole minu suhtes päris õiglane (kui olen haige, siis, muidugi, niikuinii jään koju). Mida mul reaalselt võimalik selles olukorras teha on? Sisuliselt ju mitte midagi (kui soovin töökohta säilitada).

    1. Author

      Nakkusohutuse tõendamise meetmed saavad haridusasutuses olla nõutud vaid siis, kui need on selgelt ja eesmärgipäraselt asutuse riskianalüüsis põhjendatud. HTM’i uus infokiri (30.08) ütleb nüüd selgelt: 1. testimise aluseks PEAB olema asutuse riskianalüüs 2. SOOVITAME (ei kohusta!) testida kord nädalas kõiki enda nakkusohutust mittetõendanud haigustunnusteta töötajaid.
      Ehk siis oleneb töötaja ja tööandja vahelisest suhtlusest. Töötajal soovitame kindlasti küsida riskianalüüsi, mis sisaldab SARS-CoV-2 leviku piiramiseks koostatud tegevuskava. Seal peavad olema kõik need meetmed põhjendatud. Töötajal on õigus esitada omapoolsed ettepanekud muudatusteks – täna teame, et AINULT vaktsineerimata töötajate testimine kogu kollektiivist ei saa olla eesmärgipärane nakkusohutuse tagamisel, kui samal ajal võivad vaktsineeritud inimesed sh õpilased kontrollimatult nakkust levitada. Seega saaks olla see meede põhjendatud vaid siis, kui testitaks kõiki asutuse töötajaid võrdselt.

  3. Siiski erandina on nüüd kiirtest ka lubatud ja pääseb lapse aktusele 🙂

  4. Saaremaa Hariduse kooli avaaktusele ei pääse ilma passi vöi neg testi tulemuseta, kiirtesti kohapeal ei arvestata. Antugeeni testi hind 25 ja pcr 65, mis koolialgusel suur planeerimata väljaminek.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga