UK valitsus tunnistab, et tõendid maskide kasutamise kohta koolides Covidi leviku vähendamiseks ei ole veenvad

BBC kirjutab, et UK valitsuse poolt sügisel läbiviidud uuring ei andnud tõestust maskide statistiliselt olulise mõju kohta.

Koolides, kus 2021.aasta oktoobris kasutati näokatteid, vähenesid Covid-juhtumid kaks kuni kolm nädalat hiljem 5,3 protsendilt 3 protsendile ehk 2,3 protsendipunkti võrra.

Koolides, kus näokatteid ei kasutatud, vähenesid juhtumid 5,3 protsendilt 3,6 protsendile ehk 1,7 protsendipunkti võrra.

Uuringus toodi välja, et see vahe ei ole statistiliselt oluline ning Covidi vähenemine maske kandnud koolides võib olla tingitud juhusest.

Samuti tunnistatakse ülevaates, et maskide kasutamine koolides võib õppimist kahjustada, kuid kasu- ja kahjutegurite täielikku analüüsi ei ole tehtud. Seda hoolimata sellest, et 94% koolijuhtidest ja õpetajatest ütles, et maskide kandmine muutis õpetajate ja õpilaste vahelise suhtluse keerulisemaks.

Umbes 80% õpilastest sõnas, et maskide kandmine muudab suhtlemise raskemaks, 55% õpilastest tunnistas, et maskide kandmine raskendab õppimist. 70% õpilastest väitsid, et maski kandmine paneb neid end turvalisemalt tundma.

Uuring toob välja, et näokatete kandmine võib põhjustada füüsilisi kõrvalmõjusid ning kahjustada õpetaja ja õppija vahelist verbaalset ja mitteverbaalset suhtlust. See tähendab, et näokatted omavad kahjulikku mõju klassiruumis suhtlemisele.

Pandeemia erinevatel aegadel tuleb arvesse võtta nii maskikandmise negatiivset mõju õpetamisele, õppimisele ja laiemale tervise heaolule kui ka maskikandmisest tulenevaid kasutegureid ning langetada maskide osas proportsionaalne otsus.

UK Haridusministeeriumi poolt 2021.aasta aprillis läbiviidud küsitlus näitas, et peaaegu kõik küsitluses osalenud juhid ja õpetajad (94%) arvasid, et maskide kandmine on teinud õpetajate ja õpilaste vahelise suhtlemise keerulisemaks. 59% ütles, et see on muutnud selle palju keerulisemaks.

Uurides maski kandmise mõju suhtlemisele, on leitud, et kõneleja huulte varjamine vähendab kõneleja etteaste jõudlust ja enesekindlust ning suurendab kuulaja pingutusi tajutavalt.

Lisaks oli sellistes tingimustes metakognitiivne jälgimine ja õppimine raskendatum kui ilma maskita kõneleja kuulamisel.

UK valitsuse juhised on jätkuvalt, et alla 11-aastased lapsed peaksid olema vabastatud maskikandmisest kõikides tingimustes, sealhulgas hariduses.

Artikkel: https://www.bbc.com/news/health-59895934

Uuring: https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/1044767/Evidence_summary_-_face_coverings.pdf

2 kommentaari

  1. Peale maski kandmise nõude sisse viimist lõid dermatoloogid mõiste “maskne” selleks, et kirjeldada suu lähedal olevate vistrike teket, mis on tingitud pooride ummistumisest mustuse ja bakteritega. Selle põhjuseks võivad olla kas ühekordsed või ka riidest maskid.

    Samuti hambaarstid kinnitavad, et peale maski kohustuse algust on inimeste hammaste seisund märgatavalt halvenenud. Lühikese ajaga on igemepõletike ja hambakaariese probleeme 50% juurde tulnud.

    „Vastavaldatud Ameerika Ühendriikide pediaatrateadlaste uuringust selgub, et Covid-19 ettekäändel kogukondade sulgemised mõjuvad vastsündinud lastele nii halvasti, et nende IQ jääb esimeste elukuudeaasta jooksul lastest, kes sulgemiste all ei ole kannatanud, keskmiselt 22 punkti maha. Samuti kannatavad sulgemiste (lockdown) tõttu laste motoorika, verbaalsed oskused ja võime suhestuda ümbritsevaga, vahendab ZeroHedge (Uuring: sulgemised ja maskid toovad kaasa laste taandarengu, https://www.zerohedge.com/covid-19/study-finds-children-born-during-lockdown-have-lost-iq-points-impaired-cognitive).

    Uuringus kirjutatakse: „Piiratud kodune ärgitamine ja puudulik kokkupuude välise maailmaga on viinud selleni, et pandeemia aja laste testid, mis näitavad nende kognitiivset arengut, on šokeerivalt madalate tulemustega.” Uuring viidi läbi Browni Ülikoolis, selles osales 672 last, kes olid sündinud enne ja pärast pandeemia algust 2020. aasta märtsis. Aastakümme enne pandeemia, kolme kuu kuni kolme aasta vanuste laste standardtestide keskmine IQ tulemus kõikus saja punkti ümber. Pandeemia ajal kukkus see number 78ni,” väidetakse uuringus.

    Uuringu läbi viinud teadlaste sõnul on peamiseks põhjuseks, miks laste vaimne võimekus kannatas, puudulik ärgitamine ja kodune vastastikmõju. Uuringu juhtteadlase Sean Deoni sõnul „võimekus kurssi korrigeerida muutub seda väiksemaks, mida vanemaks laps saab”, mis tähendab, et selline mahajäämus esimeste elukuude jooksul jääb inimest mõjutama kogu elu. Ajakirjanik Michael Curzon võtab uuringu kokku: Laste, kes on sündinud viimase aasta sulgemiste jooksul, verbaalne, motoorne ja üleüldine kognitiivne võimekus on märkimisväärel madalam kui enne pandeemiat sündinutel. Põhjuseks on asjaolu, et valitsused on keelanud beebidel kohtuda vanavanemate ja sugulastega, mängida parkides teiste eakaaslaste või vanemate tuttavate lastega. Neid jäeti ilma võimalusest õppida tundma inimeste näoilmeid, kuna need olid varjatud maskide taha.

    Õpitulemuste, kõne- ja mitteverbaalse arengu testid andsid tulemused, mis jäid pandeemia sulgemiste eelsetel aastatel sündinute omadele märgatavalt alla. Uuring viidi läbi Rhode Islandil ja selles osalesid valdavalt valged lapsed. Teadlaste sõnul võib üpris kindlalt väita, et laste, kes on pärit majanduslikult kehvemal järjel olevatest kogukondadest, millest enamus ei ole valged, on märkimisväärselt hullemas olukorras”(Uuring: sulgemised ja maskid toovad kaasa laste taandarengu, 16.06.2021. Toimetas Karol Kallas, https://objektiiv.ee/uuring-sulgemised-ja-maskid-toovad-kaasa-lastetaandarengu/). Testid on tuvastanud maskid, mida terviseamet on varasemalt kanda soovitanud, ja mida valitsus on käskinud kanda, muudavad tavapärase hingatava õhu tervisele ohtlikuks. Eluks tarvilik õhu hapnikusisaldus peab olema 20,9%. Eesti Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur nõuab, et hapniku tase peab olema vähemalt 19,5%. Kui hapnikusisaldus langeb alla 19%, on see eluohtlik. Testi tulemused näitavad, et maski kandev inimene hingab sisse õhku, mille hapnikusisaldus on keskmiselt 17,4% (Terviseameti poolt soovitatavad koroonamaskid on eluohtlikud – YouTube. Avaldatud 29.06.2020).

    Kokkuvõtteks. Maskidandmise kui üldise käitumisreegli kehtestamisega on tuhandete isikute füsioloogiline ja psühholoogiline tervis ja heaolu seatud ohtu, sellele vaatamata, et võimalik parim teave on olnud Eesti riigile kättesaadav ning Teadusnõukogu on seda korduvalt kinnitanud, et näomaskidest ei ole infektsioonide kaitsemeetmena vähimalgi määral kasu, kuid kahjud on kindlad.

    Maskide kõrvalmõjude seas võib välja tuua hüpoksia (hapnikuvaegus), hüperkapnia (hingamispuudulikkus), hingeldamine, organismi suurenenud happelisus ja toksilisus, käivitub stressi ja hirmu reaktsioon, tõuseb stressihormoonide tase, käivitub immunosupressioon, tekivad nõtrus, peavalud, halveneb mõtlemisvõime, kasvab vastuvõtlikkus nakkushaigustele, tekib krooniline stress ja depressioon.

  2. Meditsiiniteaduses ja kliinilises praktikas puudub vaidlus, et mask infektsioonide eest ei kaitse ei haiget ega tervet inimest.

    Sellest räägiti juba 1970-1980 aastatel. Kirurgid aga näiteks kannavad maski operatsioonide ajal selleks, et mitte sülitada avatud kaitsmata haava sisse. Kõik muu aga, see ei toimi.

    Mida me praegu näeme, kui meid sunnitakse maske kandma, mitte ei soovitata, vaid sunnitakse? See on juba saamaks mingiks sotsiaalkultuuriliseks fenomeniks – maski kandmine. Ja see kujundab erilist inimese psühhotüüpi – maskikandjat.

    Tegemist on täiesti mõttetu ettevõtmisega inimeste kaitsmise plaanis mistahes infektsiooni eest. Seda ei ütle mina, seda ütlevad kõik eksperdid, inimesed, kes tegelevad professionaalselt infektsioonhaiguste ja epidemioloogiaga. Sel juhul, mis on mask?

    Mask on inimeste ja isegi laste juhtimise tööriist, manipuleerimise instrument, mis on suunatud inimese teadvusele ja inimese tahtele.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.